reede, 8. oktoober 2010

Ülesanne 4

Erivajadustega inimestele mõeldud tugitehnoloogiavahenditest valisin omale lähemaks uurimiseks ekraanilugeja ning ekraanisuurenduse. Kuna nägemisega on probleeme paljudel inimestel, ka minul on väikse miinusega prillid, siis arvan, et need vahendid ei tee paha ka neile, kes sageli pingutavad arvuti taga tööd tehes silmi, et teksti välja lugeda. Miks mitte kasutada luupi või lausa katsetada ekraanilugejat.

Ekraanilugeja

Ekraanilugeja (ingl. k. "screen reader") on tarkvarapakett, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks (tavaliselt heliliseks, kuid võib kasutada ka punktkirja vm), teda kasutatakse koos vastava väljundseadmega (kõnesüntesaator, punktkirjamonitor vm). Ekraanilugeja peamisteks kasutajateks on raske nägemispuudega inimesed, kes ei saa kuvariga töötada. Antud vahend eeldab kasutatavalt riist- ja tarkvaralt reeglina teatavate nõuete täitmist (näiteks loetavate veebilehtede vastavust ametlikule standardile). (Ekraanilugeja)

Tänapäeval kasutatakse peamiselt tarkvaralisi ekraanilugejaid. Need hangivad oma tööks vajaliku info suuresti operatsioonisüsteemi käest, s.t. nad ei tegele üldjuhul ekraanil kujutatavate elementide optilise ära tundmisega. Pärast vajaliku info hankimist analüüsib ekraanilugejaseda ning saadab tulemuse kas kõnesüntesaatorisse, punktkirjareale (braille’ monitorile) või mõnele teisele rakendusele.

Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta. Näiteks on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. Praegu tegeletakse selle probleemiga aktiivselt nii selle keele loonud firma Sun’i kui ka ekraanilugejate tootjate poolt. (Räpp, 2003)

Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik. (Kikkas, 2009)

Eesti keele „tekst-kõne“ süntesaatori saab saab omale laadida ja installeerida siit: http://www.phon.ioc.ee/synt/siit.html .

Ekraanisuurendus

Vaegnägijatele mõeldud tarkvara, mis kuvab ekraanile luubina toimiva akna. Akna ja/või hiirekursori liigutamisel kuvatakse aknas teatud osa ekraanist suurendatuna (tüüpiliselt 2-16 korda). Mõned ekraaniluubid töötavad koos ekraanilugejatega, s.t. koos suurendusega loetakse luubi alla jäänud tekst ka ette. Windows XP-l ja Vistal on lihtne luup süsteemiga kaasas, MacOS X-ile on saadaval tasuta Subrosasoft Magnifier, Linuxile on saadaval Gnome-Magnifier. Mõnes Linuxi variandis on luubitarkvara juba paigaldatud. (Ekraanisuurendus)

Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
- suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda;
- "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega;
- juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas, 2009)

Arvan, et mõlemad vahendid on vaegnägijatele väga olulised arvuti kasutamise juures ning minu arvates on see väga positiivne, et selliseid erivajadustega inimestele vajalikke ja abistavaid programme on võimalik juba arvutiga kaasa saada (näiteks on luup uuemate Windowsitega kaasas), mitte ei pea neid hiljem ise kuskilt otsima või ostma hakkama. Samuti on internetist kerge leida ekraanilugejaid, mida saab siis omale alla laadida ning kasutama hakata.

Allikad:
  • Ekraanilugeja
  • Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgaltnägijate abivahenditest arvutiga töötamisel.
  • Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele/ Tugitehnoloogia.
  • Ekraanisuurendus (luup).

Pildid:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar