Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed
Praeguses infoühiskonnas ei saa teisiti, kui tuleb käia kaasas ka tehnoloogia arenguga. See muudab meie elus palju, tänu masinatele on paljud inimestele vajalikud tegevused hoopis lihtsamini ja kiiremini sooritatavad. Oma igapäevaelus kasutab suurem osa inimesi kommunikatsioonivahenditena nii telefoni kui ka arvutit ja lisaks sellele ka internetiühendust. Kuid peale selle, et neid vahendeid, eriti interneti, suhtlemisvahendina kasutada saab, pakub see ka muid kasulikke võimalusi just erivajadustega inimestele.
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita. (Kikkas, 2009) Väga positiivne muutus Eesti ühiskonna poolt on olnud ka erivajadustega inimeste toetamine arvutitega. Microsoft Eesti esinduse juhi Rain Laane sõnul, on Microsoft Eesti algatatud heategevusprojekti („Uus algus“) abil saanud korras ja kontrollitud arvutikomplekti üle 400 erivajadustega lapse (Viiderfeld, 2009). Need inimesed, kes endale arvutit osta ei jõua, väärivad seda, et neil siiski oleks võimalus kasutada arvutit, sest näiteks liikumispuudega inimesele on arvuti tihtipeale aknaks maailma (Kahar, 2007).
Kui varasematel aegadel, mil tehnoloogia polnud nii levinud ning veel vähem kasutati seda abivahendina, polnud veel võimalik tehnoloogiat ennast kasutajasõbralikumaks muuta, siis nüüd saab kasutada arvutites hõlbustusvahendeid spetsiifilistest nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja vaimupuuetest ning haigushoogudest tingitud erivajaduste rahuldamiseks (Hõlbustusvahendid...). Kõik selleks, et erivajadustega inimestel oleks paremad võimalused end osana ühiskonnast tunda ning kasutada samuti arvutit suhtlemiseks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks jne.
Tänu haridustehnoloogia pidevale arenemisele ja kiirele levikule on erivajadustega õpilastel võimalik sageli ka interneti teel e-õppena oma õpinguid jätkata, mitte nad ei pea oma erivajaduse tõttu loobuma millestki, milleks neil on õigus. E-õpe loob nendele inimestele võimaluse omandada kõrgharidust paindlikumalt. Lisaks on Eesti e-Ülikool varustanud nägemispuudega õppureid rääkivate sülearvutitega. Sülearvutitesse lisatud spetsiaaltarkvara nägemispuuetega õppurite jaoks loeb kõik arvuti tekstid ja käsklused arvutikasutajale ette. Arvutid on jagatud kolme kõrgkooli ja sihtasutuse Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fondi vahel, kes on võtnud enda peale kohustuse sülearvutite tasuta väljalaenutamiseks erivajadustega noortele. (Tammeoru, 2005)
Arvuti on kindlasti paljude erivajadustega inimeste jaoks üks paremaid kommunikatsioonivahendeid, mille kasutamisega nad tulevad toime, kas siis abiga või iseseisvalt. See on nende suu oma arvamuse avaldamiseks ja silmad nägemiseks, mis maailmas, mis võib tegelikkuses jääda neile kaugeks, toimub. Nad saavad seal suhelda, leida omale kaaslasi. Võimalik on saada teadmisi oma võimaluste ja õiguste kohta, iga erivajaduse kohta on erinevad liidud loonud mitmeid lehekülgi just selleks, et inimene saaks infot ka siis, kui tal pole võimalik vajalikku asutusse kohale minna. Internet pakub neile ka palju muid ajaveetmise võimalusi alustades mängudest, lõpetades kasvõi näiteks oma blogi pidamisega. Nii mõnegi jaoks pakub arvuti ja interneti olemasolu ka tööd, mida nad saavad seal teha, sest arvuti on selline töövahend, mille asukoht pole oluline, seda saab kasutada kõikjal, vaja läheb vaid oskusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et IT on erivajadustega inimeste jaoks väga oluline vahend. See pakub neile nii tööd kui ka meelelahutust, võimalust suhtlemiseks ja uusi teadmisi. Internetis on kõik inimesed võrdsed, seal pole oluline, kui hästi sa näed või kuuled, kas sul on töö või milline on su haridustase, see on justkui omaette maailm, kus pole erivajadusi.
Allikad:
- Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused [25.09.2010]
- Hõlbustusvahendid kergendavad puuetega inimestel arvuti kasutamist.
- Kahar, K. (2007). Arvutid puuetega inimestele.
- Viiderfeld, T. (2009). Microsoft Eesti varustab eakaid ja erivajadustega inimesi arvutitega.
http://www.microsoft.com/eesti/press/2009/0424.mspx [25.09.2010]
- Tammeoru, E. (2005). Eesti e- Ülikool varustab nägemispuudega noored rääkivate sülearvutitega.
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/011502,14193 [25.09.2010]
Väga tore essee, on näha, et lisaks loengukonspektile olete tutvunud teemakohaste materjalidega. Hea on lugeda nii näiteid kui teie oma arvamust. Samas ärge unustage ka seda poolt, mis võib ohustada erivajadustega inimesi, nimelt interneti teel levivad pettused!
VastaKustuta